Tony Veiler on naelapea pihta tabanud nii oma uue lõhna teema ja olemuse kui ka ajastusega.
Me elame ajastul, mil ei ole piire. Piiritus selle kõige eripalgelisemal ja kõikvõimalikul moel – me saame reisida vabalt, enam ei ole nii rangeid piire; meie elu ja töö on segunenud, enam ei ole üheksast viieni kontoris istumist – meie elud on nagu üks voogav laine ning on keeruline isegi hoomata, mis kõik sinna sisse tänapäeval mahub. See on üks meeletu tempoga tohutu virvarr.
Seda enam on oluline teada ja tunda, kes oled sina.
Tähistada iga väikest olulist hetke, panna tähele ja olla kohal iga minut ja sekund. Eestlased on harjunud aina rügama ja rühkima, aga ainult selle rügamise ja rühkimisega enam uut kvaliteeti ei loo. Uus kvaliteet tuleb mujalt, see tuleb meie sügavamast sisemusest, see tuleb teadmisest, kes sa inimesena oled ja kuidas sina selles suures meralaines oma väikese sillerduse anda saad.
Ja selleks on vaja võtta aega, on vaja võtta hetki ja niisama olla – kuulata linnulaulu ja iseenda südant.
Ja see ei ole sugugi kerglane ega ka mitte halvakspandav. Vastupidi.
Me peame hakkama üha sagedamini ise neid hetki võtma ja tähele panema. Ja lõpuks moodustub nendest imelistest väikestest hetkedest üks vaimustav muster, mis meid kandma hakkab. Kui ainult usaldada julged.
Jumal tänatud, et meil on oma Tony Veiler, kes meid selle mustri loomisel aitab oma vaimustava lõhnamaailmaga.
Igaks hetkeks täitsa oma vaibiga lõhnasähvatus, see on nagu energialaks, midagi, mis sind selles igapäeva virvarris aitab olulist meeles pidada ja meelde tuletada. Selleks, et olla päriselt vaba ja nautida iga hetke, on vaja õppida lihtsalt niisama olemist – alles siis, selles sügavas isiklikus vaikuses jõuad asjade olemuseni ning kõik tundub äkitselt justkui oma õige koha leidnud olevat.
Selle artikli kirjutamist inspireeris meie kõige uuem parfüüm, The Sweetness of Doing Nothing.
Leiad parfüümi klikkides siia või allolevale pildile.
Artikli kirjutas külalisautor, Piret Reinson.
